


{"id":611,"date":"2013-07-14T18:55:00","date_gmt":"2013-07-14T16:55:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.insense-scenes.net\/wordpress\/?p=611"},"modified":"2013-07-14T18:55:00","modified_gmt":"2013-07-14T16:55:00","slug":"lohkuge-see-ilus-maailm-detruisez-ce-beau-monde","status":"publish","type":"article","link":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/article\/lohkuge-see-ilus-maailm-detruisez-ce-beau-monde\/","title":{"rendered":"L\u00f5hkuge see ilus maailm ! \/ D\u00e9truisez ce beau monde !"},"content":{"rendered":"<p><em> <strong>Dans le nouveau lieu de r\u00e9petition et de r\u00e9sidence du festival d&rsquo;Avignon La FabricA, le metteur en scene allemand Nicolas Stemann pr\u00e9sente son oeuvre \u201eFaust I + II\u201c ou comment faire de Goethe une innovation spectaculaire du 21e si\u00e8cle. Neuf heures de gymnastique mentale et visuelle.<\/strong> <\/em><br \/>\nFaust I + II \/ Nicolas Stemann \/ Avignoni teatrifestival 4 \u2013 26 juuli<br \/>\n67s Avignoni teatrifestival on t\u00e4isk\u00e4igu sisse saanud.  T\u00e4navad looklevad kirevatest plakatitestst, linnam\u00fc\u00fcrid on \u00e4\u00e4rest \u00e4\u00e4reni t\u00e4is teatrit, tantsu ja performance\u2019it. Artistide nimekiri on aukartust \u00e4ratav : Stanislas Norday, Jean-Fran\u00e7ois Peyret, Katie Mitchell, Ang\u00e9lica Liddell, Christian Rizzo ja palju teised v\u00e4hem ja rohkem tuntud esinejad. Nende hulgas ka Nicolas Stemann, Saksamaa \u00fcks tunnustatumaid kaasaegse teatri lavastajaid, kes seekord toob lavale \u201e Faust I + II\u201c esmaettekande Prantsusmaal. Kolmel korral on huvilistel v\u00f5imalik kogeda \u00fcheksa tunnist teatrielamust Avignoni vastavatud teatrisaalis La FabricA. Seekordse teosega kinnidab Stemann oma anti-klassikalist reputatsiooni k\u00e4sitledes Goethe suurteost kui t\u00f6\u00f6vahendit, mida uues vormis taaselustada.<br \/>\nLavastaja Nicolas Stemann&rsquo;i kirg tuua lavale aina enam innovaatilisi lahendusi ja vaatem\u00e4nge on teda inspireerinud t\u00f6\u00f6tama nii suurte klassikute kui ka kaasaegsete autorite loominguga. Alates 2002 aastast on ta rahvusvaheliselt silma paistnud ise\u00e4ranis  vaba lavastajak\u00e4ekirja poolest mille eesm\u00e4rgiks on alati leida iga lavastuse erip\u00e4rane energia. \u201eFaust I + II\u201c on monumentaalne teos kogu lavatehnika ja stsenograafia, ennek\u00f5ike aga n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 poolest.<br \/>\nSisenedes suurde blackboxi, torkavad silma silma koheselt tehnilised lahendused, publikupoolsele seinale on kirjutatud \u201eSt\u00f6rt,die sch\u00f6ne welt!\u201c (L\u00f5hu see ilus maailm!), laval on tool ja laud. Siseneb Sebastian Rudolph (Faust) ning kogu p\u00e4rastl\u00f5una ja \u00f5htu kestev teatrimaraton v\u00f5ib alata. Viimase aja k\u00f5ige tekstip\u00f5hisem \u201eFaust\u201c, mis Saksamaal lavastatud, toob lavale k\u00f5ik etenduse dramaturgilised etapid. Ometi ei ole kaugeltki mitte tegu klassikalise lavaseadega , vaid \u00fche suursugust dion\u00fc\u00fcsilist naudingut ja kaost pakkuva teosega.<br \/>\nStemann kasutab Elisabethiaegse teatri tavap\u00e4ra alustada etendust sissejuhatusega sellest mida publikule n\u00e4itama hakatakse. Ja see, mida publik n\u00e4eb, on lahknemine tavap\u00e4rasest traditsioonist. Proloog kutsub publikut \u00fcles aplodeerima sellele, millega ollakse teatris harjunud. \u201eDanke. Danke. Danke!\u201c k\u00f5lab teatridirektori viimane h\u00fc\u00fce. P\u00fcssipauk \u2013 vana l\u00f5pp ja uue algus. Stemanni k\u00fclluslik vaatem\u00e4ng v\u00f5ib alata. Lavastaja \u00fctleb lahti antiiksest apolloonilisest ning Goethelikust korrast ja t\u00e4idab lava segaduse, kaose ja naudinguga. Seda nii visuaalsel kui tekstilisel tasandil. Lavastuse visuaalsed lahendused on nii m\u00f5nelgi korral absurdilikult \u00fclepakutud, k\u00f5ik viidud viimase vindini.<br \/>\nStseenide vahepeal projekteeritakse seintele filosoofide ideid Goethe Faustist. Teoreetilisi m\u00f5tteteri Goethe suurteosest. Aga see on vaid s\u00f5na ja kui teoreetikud on piisavalt teoretiseerinud  l\u00f5ikavad n\u00e4itlejad neile vahele. Uus vaatus \u2013 aeg on tegutseda. Au commencement \u00e9tait l&rsquo;action  &#8211; alguses oli tegu.<br \/>\n\u201eFaust I\u201c  ehk \u201ev\u00e4ike maailm\u201c, lavastus, mida saatis juba Goethe ajal suur edu, valmib Stemanni k\u00e4tes peaaegu puristlikult pidades silmas just tekstil\u00e4hedust samas kui lavastuslikust k\u00fcljest on tegu siiski tahtega teha teatrit vastandudes klassikalistele lahendustele. \u201eFaust II\u201c ehk \u201esuur maailm\u201c heidab lavale postmodernse lavashow, k\u00e4sitledes teemasid (poliitika, teadus, majandus), mis olid aktuaalsed 200 aastat tagasi ja mis modeleerib inimese m\u00f5ttek\u00e4iku ka t\u00e4na \u00fchiskonna tuleviku, mille tulemusena \u00fchtlasi ka teatri tuleviku, \u00fcle.<br \/>\nMitmeid allusioone tehakse post-dramaatilise je populaarteatri suunas. V\u00e4ike iroonia noot vistakse \u00f5hku tuues lavale Jean Vilari \u00fcleinimsuursest vahtkummist marionett ja joobes Mefistofeles kommenteerib ironiseerivalt k\u00e4esolevas lavastuses kasutatud  post-dramaatiliselt k\u00f5kv\u00f5imalikke dekonstrueeritud stsenograafilisilahendusi. Stemanni looming l\u00f5hub igasugused normid tuues vaatajateni etten\u00e4gematud pildid, t\u00f6\u00f6deldud teksti ja  uudsed rollilahendused.  Sageli t\u00e4idab \u00fcksainus n\u00e4itelja  stseenis mitemeid erinevaid rolle samas kui juba j\u00e4rgmises stseenis esitab hoopis samu rolle teine n\u00e4itleja. Sageli seguneb Fausti ja Mefistofelese roll pannes r\u00f5hku inimloomuse keerulisele \u00fclesehitusele.<br \/>\nPean mainima kindlasti ka n\u00e4itlejate suurep\u00e4rst t\u00f6\u00f6d ja kohalolu terve lavastuse v\u00e4ltel. Ligi kolmek\u00fcmne liikmelise meeskonna \u00fchtehingamine ja energia muudavad saaliseveedetud \u00fcheksa tundi kiiresti m\u00f6\u00f6duvaks kaasahaaravaks elamuseks. Sebastian Rudolph (Faust), Philipp Hochmai (Mefistofeles) ja Patrycia Ziolkowska (Margarita) k\u00e4ivitavad kolmetunnise vaheajata \u201eFaust I\u201c absoluutse saali h\u00f5lmava s\u00fcnergiaga. Fausti rolli kehastav Rudolph on vaieldamatult  kaasaegse Saksa teatri suurn\u00e4itlejaid kelle kohalolu ja intensiivsus laval on ligil\u00e4hedal t\u00e4ielikule geniaalsusele. Nende kolme n\u00e4itleja t\u00f6\u00f6 on suuresti see, mis aitab kaasa kogu lavastuse \u00fchtsele hingamisele ja \u00fclesehitamisele.<br \/>\nLavasutuse stseenid on justkui chef d&rsquo;oeuvres&rsquo;id mis \u00fcksteisele j\u00e4rgnedes konstrueerivad selle aasta festivali arvatavasti \u00fche huvitavama lavastuse. Iga stseen loob lavale uue l\u00f5uendi mis visuaalselt, sageli \u00fclik\u00fclluslikult, muutub dion\u00fc\u00fcsiliseks kaoseks. Kord hiiglaslik m\u00e4nguv\u00e4ljak, kord meeletu tantsusaal, p\u00f5rgu, taevas ja k\u00f5ik mis nendevahelist ruumi t\u00e4idab \u2013 s\u00f5nadest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heseks, et anda edasi seda elamust mis Stemann Avignoni festivali publikule pakub.  Selle kaose vahele mahub ka \u00fcks esteetiliselt silmipaitav steen, kus Faust magades Margaretast und n\u00e4eb ning samal hetkel avaneb s\u00fcgaval  foonil uks, kus Margareta, valges pikas kleidis, valgusvihus seisab \u2013 stseen, mis meenutas pilti Mati Undi 2004 aastal Vanemuises lavastatud \u201eRomeo ja Juliast\u201c kus mustal foonil avaneb uks ja Tambet Tuisk kogu oma sensuaalsusega, sama ehedalt nagu Margarita, valgusvihus seisab. Esteetilsele ilule pakkus naudingut saalis viibijale ka n\u00e4ha kuidas n\u00e4itlejad laval olekust ja publiku positiivsest vastuv\u00f5tust ise naudingut said. Etenduse l\u00f5ppedes t\u00e4nati  artiste k\u00fcmneminutilise  standing ovationiga.<br \/>\nSeda kogemust pakub Stemann oma \u00fclik\u00fclluslikus \u201eFaustis\u201c, lavastuses, milles segunevad lavastaja kui suurep\u00e4rase koorjuhi ja lojaalse trupi (n\u00e4itlejad, muusikud, stsenograaf ja dramaturg) koost\u00f6\u00f6 mis m\u00f5jub v\u00e4rske hinget\u00f5mbena kuumas suvises Avignonis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dans le nouveau lieu de r\u00e9petition et de r\u00e9sidence du festival d&rsquo;Avignon La FabricA, le metteur en scene allemand Nicolas Stemann pr\u00e9sente son oeuvre \u201eFaust I + II\u201c ou comment faire de Goethe une innovation spectaculaire du 21e si\u00e8cle. Neuf heures de gymnastique mentale et visuelle. Faust I + II \/ Nicolas Stemann \/ Avignoni teatrifestival 4 \u2013 26 juuli 67s Avignoni teatrifestival on t\u00e4isk\u00e4igu sisse saanud. T\u00e4navad looklevad kirevatest plakatitestst, linnam\u00fc\u00fcrid on \u00e4\u00e4rest \u00e4\u00e4reni t\u00e4is teatrit, tantsu ja performance\u2019it.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"menu_order":0,"template":"","categorie_article":[27],"class_list":["post-611","article","type-article","status-publish","hentry","categorie_article-critique"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/wp-json\/wp\/v2\/article\/611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/wp-json\/wp\/v2\/article"}],"about":[{"href":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/wp-json\/wp\/v2\/types\/article"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"categorie_article","embeddable":true,"href":"https:\/\/juliechaumard.paris\/winsense\/wp-json\/wp\/v2\/categorie_article?post=611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}